Friday, March 20, 2015

sabaga lugu

kunagi 2013.a. hilissügisel oli torm. see murdis naabri kraavipervel maha suure kasepuu ühe harudest. mingi hetk talve peale sai see neil täielikult maha võetud ja pakud sinnasamasse riita pandud, meeletult suur oksarisu hunnik veel kah kõrvale. ja nii see seal marineerus. tuli kevad - ei midagi, tuli sügis, ikka ei midagi. vahepeal küsisin ja uurisin, et teeksime koos ühe õhtupooliku ja saaks platsi puhtaks. natuke siis isegi liikus, aga umbes 1/5 vast koristati... toona oli hunnik veel toore ja värske, pea laste kõrgune, nüüdseks on see madalaks mädanenud. rohi kasvas läbi, muruplats muutus ümbertringi oskarisuseks heinamaaks. ühesõnaga väga kole vaade tekkis meie aiavärava ette :/ ohutuled lõid peas põlema - ussid, hiired ja muud elukad võivad sealt varju otsima hakata. lastele hullult meeldis seal ronimas käia ka. mulle see ei meeldinud mitte üks teps!
poolteist aastat mädanenud oksarisu
kui nüüd saabusid ilusad ilmad, võtsin teema naabrinaisega uuesti üles. vastus oli umbes sama, mis eelmisel aastal - aega vähe, üksik naisterahvas, jõudu pole (kmm..., 3 last vanuses 7, 8 ja 20+ ei kategoriseeru vist tasuta tööjõuna). pakkusin kenasti välja, et mul Herr Abikaasa laseb oskad saega lühemaks ja meie, naised, võiksime siis need lõkkesse viia (pole just kontimurdev töö, mu meelest). anti põiklevaid vastuseid. ei pidavat ju minu töö see olema, küll ta teeb. oksad lubati õnneks Herr Abikaasal saagida, mille pikema jututa ära tegime :) nädalad läksid, ikka ei midagi. 
heinategu märtsikuus
ja siis ma võtsin üksõhtu kätte ja vedasin selle platsi puhtaks! lapsed aitasid nii naljaviluks. tegin paar pilti ka, kui mind pärast kohtusse kaevama hakatakse või midagi :D  aega võttis umbes 3 h koos riisumisega. see viimane oligi kõige tülikam, sest hein ja maassemädanenud oksad ei tahtnud mitte lõkkeplatsile kolida. heinategu märtsikuus - nali - aga nii oli :D vedasin selliseid kärutäisi komposti 5 tk.
meie hoovi sissesõidu ees on nüüd tühi plats jälle. risuhunniku alt oli muru küll täielikult kadunud, aga pole imestada, kui 1,5 a ehk 2 talve seal midagi peal mädaneb. ehk miskit tuleb tagasi. 
mis naabrinaine asjast arvas? ei midagi, ei sõnakestki... sõitis õhtul 6-paiku hoovi ja läks lihtsalt tuppa. kõik. nüüd, kui üksõhtu seda oksahunnikut põletasin (enne oli tuuline), siis küsis, kas teen endale pika päeva... ei osanud reageerida.  ee, nojah, ma olin juba neljast kodus ja tahtsin võrkkiiku lugema minna, aga näe, pean siin sinu goddamn oksarisu põletama!! :S nii oleks pidanud vist ütlema? tegelt oleks ta võidud kenasti lihtsalt aitäh öelda ja ma oleks igati rõõmus olnud. ju jääb. vähemalt plats on puhas ja usse ei tule.

gladioolid

kui ma veel palju gladioolisibulaid koju toon, siis varsti peenardele muud ei mahu... 
ma lihtsalt ei suuda kiusatusele vastu panna, sest need on niiiii ilusad!! 
täna skoorisin liblikõielise tumepunase ja säravkollase. kollast mul pole enne olnudki ;) 
mu kõige ilusamad sünnipäevalilled on ka gladioolid olnud. mäletan mingid aastad tagasi, et mulle toodi terve sületäis, see oli lihtsalt super!!

Thursday, March 12, 2015

naks-naks!

nüüdseks on lõigatud ka noor perepirn ja kirss, vanu õunapuid vast kärbin nädalavahetusel ja kui mahti saan. 
ilmad on super: +5...+8, päike särab kuklas, kontoris ei taha üleüleüldse tööd teha praegu. tänagi käisin lõuna ajal kodus tiiru, panin voodipesu välja kuivama ja uitasin niisama õues, nina vastutuult ja silmad pungadel :) lihtsalt nii ilus! linnas pole veel kevadet aru saada, aga nagu loodusesse jõuad, kohe on näha. meil on ühe puu urvad hetkel neoonrohelised  - täitsa sürr! kergliiklustee kraavipervedel tärkab uus murukamar ja veed vulisevad kraavis. ma täitsa imestan, et kust see vesi tuleb - talve pole olnud, lund pole eriti sadanud, kuid kraavis on vesi täitsa kõrgel. isegi Soomaal pidi natuke uputama. 
perepirnipuu
see on ainult imelik, et naabritest vanapaar veel kohal pole. nad tavaliselt nagu kuldnokad - kohe esimese soojaga ilmuvad ja kukuvad kraapima. proual vist tervis kehvem ja härra ei taha üksi käia. nägime härrat ikka aasta viimasel päeval (tal pidavat olema selline traditsioon käia suvilat ja aeda üle vaatamas 31.12.) ja siis nüüd umbes kuu tagasi, aga püsivalt neid iga päev veel pole. loodan, et ilus ilm nad ikka välja meelitab. nemad siis sellised klassikalised nõuka-aja suvila pidajad, kes selles ei ööbi, vaid igal hommikul saabuvad linnakorterist ja õhtul tagasi lähevad (kuigi majake mu meelest täitsa elatav - veega ja puha).

pirni lõikamisest pidin tegelikult rääkima :) vaatasin veel hulga videosid ja lähenesin puule juba kindlamalt. kui eelmine hooaeg raamatust sama tarkust sai loetud, siis asi jäi ikka segaseks - välimise punga pealt, külgpunga peal - ??? nüüd sain pihta :D kaugelt vaadates saavutasin täitsa normaalse kuju. eriti kui arvestada, et tegemist on perepuuga, mis tähendab, et oksad on vastavalt sordile kas kiirema- ja tugevakasvulisemad või õrnemad ja väiksemad. 
ühe noore kirsipuu rapsisin ka poole hõredamaks, eks näis, mis sest saab. nüüd vähemalt ei lähe padrikuks nagu suur kirss seda on. 
kiigevaher
vanad õunapuud tuleb ka jälle üle käia - vesivõsusid on omajagu ja puud ikka liiga tihedad veel - oksad kasvavad risti-rästi üksteise sisse ja vahele. jube! ees ootab õunaaasta, tahaks saada suuremaid vilju, mitte miljon pabulat ;)
Herr Abikaasa siin räägib juba mitu aastat, et nuditud vahtraga (mitte väga vana puu, aga umbes 3-meetriseks saetud) tuleb midagi ette võtta. eelmisel aastal ei osanud ma veel midagi teha temaga. oli lihtsalt 100 2-3-meetrist vesivõsu taeva poole kasvamas ja kõik. nüüd on nagu mingi võra moodi asi ka näha ja saab suvel tegutseda.
korrastatud kastan
ühe sellise nuditud kastani harvendasin eelmisel aastal ära ja väga ilus jäi. 
ühesõnaga, mulle meeldib puid lõigata :)






Monday, March 2, 2015

ploomipuu pügatud


mu pereploomipuu nooruk sai enda soengu korda :) kärpisin teda eile üsna usinasti. oli endale esimese hooaajaga paraja paruka pähe kasvatanud. puukoolist tuues tõmmati ta jummala nudiks, aga näe, kasvatas endale pea meetrised harud uuesti. ma nüüd kaksasin jälle tublisti tagasi. ikka nii, et võra laiuks väljapoole ja kõik sordid võrsuda saaks.
ah et miks nii vara? lugesin kõik targad raamatud läbi ja vaatasin hunniku netivideoid pealekauba ning igal pool räägiti nagu ühest suust, et ploom tuleb varem ära lõigata. kui juba mahlad jooksma hakkavad, on hilja, sest ploom ajab vaiku. loodan, et hiljaks ei jäänud. pirni ja õunapuudega ei kiirusta. kirss on nii puhmas ja vana, et ei oska kuskilt otsast hõredamaks võtta - las siis kasvab.
suur kevad ju juba väljas - jõgi lahti, rändlinnud kohal ja tihased sitsikleiditavad ammuilma :) täna nägin suurt-suurt siidisabade parve: lasid mööda hekke ja kiikusid kase otsas - nii ilusad linnud!             aed on talve kenasti üle elanud, piilusin eile kõikide kuuseokste alla peenardele - igal pool oli näha elu märke. igaks juhuks lasen veel peal olla, kes teab, mida ilm toob. kasvuhoones pole muld sel talvel ära külmunudki... saan varsti katteloori alla miskit maha panna :)
kuna eelmisel nädalal õnnestus käia Tallinnas ja skoorida mõningad aplitaimede beebid, siis nüüd on mul toas väike potipõllundus käsil. ostsin oma lemmikuid - pacopasid ja millionbells´e. mõtlesin, et kui juba need on, siis võin mõned suvelilleseemned ka külvata, üks kastmine nagunii. see tuleb nüüd lähiajal ette võtta ja seemned välja valida. ema arvas, et päris paras aeg. eelmisest aastast on lilletaimede hinnad mul veel liiga hästi meeles, mitte ei kipu turult neid ostma :/ lillelavatsi sain ka ülilihtsalt valmis (kaks tooli seljad vastamisi paraja vahega ning lauajupp peal), nüüd oleks veel taimelampi vaja nii igaks juhuks päikesevaestel päevadel. isa-emal peaks vanadest tomatitaimede kasvatamise ajast olema päevavalguslampe, lubasid mulle otsida :)