Sunday, March 23, 2014

õueasukate uued soengud

kevad on kätte jõudnud! linnuparved purjetavad üle taevalae omakeskis seletades, kas ja millisena nad oma pesapaiga eest leiavad. meie leidsime, et aeg on puudele ja marjapõõsastele uued soengud pähe lõigata.
varem olen seda tööd ainult kõrvalt vaadanud, nüüd tuustisin isa vanad aiandusraamatud välja, pühkisin tolmu maha ja asusin tudeerima :) netist vaatasin paar õpetusvideot ka ja tundus, et olengi aednik valmis :D
poisipeaga taliõunapuu
Herr Abikaasa pilvede all
meil on 2 õunapuud, 2 tikrit ja 3 mustsõstrapõõsast, vaarikad ka. õunapuud on kunagi enne meie aega nö. leinavormi lõigatud, aga sellega kogu tegevus ka piirdus, mis tähendas, et mõlemad üsna vanad puud olid uuesti totaalseks padrikuks kasvanud. eelmisel suvel saime tohutult õunu, aga need olid väikesed ja ei säilinud üldse. taliõunapuu lõikasime täitsa paljaks, endal hakkas ka kahju. siis lugesin kõik käsiraamatud läbi ja sain teada, et nii tühjaks ei tohi lõigata, sest siis läheb juurte ja võra tasakaal paigast ära ja nii see puu endale lõputult uusi oksi kasvatada tahabki, sest tal pole juurtest tulevaid toitaineid kuhugi panna... suveõunapuule jätsime oluliselt rohkem oksi külge, vaatame siis, mis saab. küll järgmisel aastal saab jälle pügada. 
pügatud Kuldrenett

töö ise oli vahva - mina targutasin maapinnalt ja käisin ümber puu, Herr Abikaasa toimetas minu näpunäidete järgi üleval võras ja kaksas aga üleliigseid oksi maha. kuna leinavorm on suhteliselt madalal ja õunapuud soovitataksegi nii kasvatada, et redelita viljad kätte saab, siis alumised oksad pügasin ikka ise :) koostöö sujus väga hästi! loodame siis, et miskit põske ka pista on sel sügisel (kuigi tavaliselt on õunaaasta üle-aasta, nii et loogika ütleb, et mitte)
parempoolne harvendamisele, vasakpoolne välja
marjapõõsaste harvendamisega tegelesin eile õhtul ja rookisin ikka pooled oksad välja. jube palju oli kuivanud, sammaldunud ja vigastatud oski. teine osa muidugi selliseid, mis kasvas põõsa sissepoole, seega ainult riskuks ees. 
mustsõstardega olin päris hädas - need on ikka hullus seisus. lõpuks jõudsingi tõdemusele, et üks neist tuleb välja juurida ja punane sõstar asemele istutada. mustsõstart on nagunii ainult värskehapu-kurgi jaoks vaja ;)
üks tikritest - 3 korda väiksem kui enne
vaarikate noorendamiseks lubas ema abikäe ulatada, sest sellest kunstist ma pole veel aru saanud (eelmisel aastal lõikas ta need ükspäev nii ära, et ma ei näinudki, nüüd plaanin ninapidi juures olla).
ausaltöeldes, hoog on sees, aga maa on külmand, mitte ei saa lillepeenraid rajama hakata... aga tahaks! kannatan siis veel nädalakese. 
kevad, imelime!!

EDIT 2 päeva hiljem: ämm käis meil näitas 2 x näpuga, millised vaarikaoksad vanad on ja ma sain need käigupealt välja lõigata. nüüd on vaarikad ka korras :) ei olnud üldse raketiteadus ;)